Töödejaotus kodus

10
2163

Kes peaks kodus koristama? Jäime siin ükspäev kursaõega arutlema, kes seda tegema peaks, kas naine või mees või mõlemad või tuleks üldse koristaja võtta?

Kuidas teil kodus tööjaotus tehtud on? Meil on eluaeg nii olnud, et koristusteema on rohkem naiste teema. Nii oli see minu ema ja isaga ja nii on see ka praegu Andruse ja minuga. Küll aga mõistan neid naisi, kes ei viitsi/jaksa/kopp on ees, et tuleb alati mehe järel sokke jms koristada. Minul õnneks seda probleemi pole, kuna Andrus ei jäta kunagi midagi ripakile. Aga olen olnud ka suhtes, kus oli see teine variant. Ilmselgelt me praegu pole enam koos. 😀 Pealegi, kui teinepool on laisk ja ei viitsi midagi teha, siis muutud ka ise laisaks ja mõtled, et fakk, miks mina üksinda pean kõike tegema.

Igatahes, probleem number 1. Ma lihtsalt ei suuda uskuda, et Andrus koristab minust paremini. Ma olen selles osas ikka jube rõve friik. Ma olen väga tänulik, et Truss paneb oma järgi asjad alati õigesse kohta ära ja juba see on päris suur võit, sest tean, et kõik mehed ei ole sellised. Ei viitsita asju ära panna ja koristada ammugi mitte. Aga see selleks.

Kas teile ei tundu, et mehed koristavad TAHTMATULT pinnapealselt. Nende silmad lihtsalt fokusseerivad tolmu ja pisemaid nurkasid, kus mustus eksisteerida võiks teistmoodi. Nad lihtsalt ei näe seda. Või siis ei taha näha seda. Ei tea kumb õige on, ma pole ju mees.

Lisaks tundub mulle nii veider vaatepilt, kui mees nt WC potti peseb. No lihtsalt on imelik. Siinkohal thumbs up neile meestele, kes seda teevad. Hetkel pole veel ühtegi kohanud.. või noh, pole juttu tulnud seltskonnas, et mees vannituba küüriks ja sellega ühes WC-potti ning kõike sellega seonduvat.

Aga mida te koristajast arvate? Mõtlemisainet oleks, sest seda viite tuba annab ikka koristada. Sellegipoolest minu mõistus kuidagi ei luba koristajat võtta, sest see jätab mulje, et mis ma ei saa ise hakkama või? Samas jälle, on nii palju ülikooli tudengeid, kellele pakuksid head teenimisvõimalust. Win-win mõlemale. Mind muidugi vist häiriks see ka, et ma ei usalda võõraid oma koju. Aga see vast kõigil sama teema. Selliseid koristajaid annab ju testida ka – peidad näiteks kümme eurot diivani vahele. Eks ole näha, kas see kümnekas jääb sinna samma, kus ta oli või pannakse lauale või hoopistükkis tasku. Siit saaks ka kohe omad järeldused teha. Kust üldse leida selliseid inimesi, kes oleks nõus kodudes koristamas käima? Just mitte selliseid suuri firmasid, aga inimesi, kes hingega asja juures oleks? Minu meelest, kui kuskil keegi kedagi ei soovita, siis väga polegi sellist inimest leida. Kogemusi?

Rääkides veel koristamisest, siis tolmuimemisoperaatos Truss ikka veidi on ka, aga võiks rohkem 😀 Ostsime kunagi varstolmuimeja, sest tava tolmukaga ütles Andrus, et sellega ta küll koristama ei hakka, küll aga lubas väga tihti varstolmuimejat kasutada. Algul see nii oligi 😀 Hiljem sain ikka Trussi nokkida, et kus nüüd see tolmuimemisspetsialist kadunud on. 😀

Muideks, kas kellelgi seda varstolmukat Philips SpeedPro Max Aqua‘t pole kodus? Oskab keegi tagasisidet anda. Hetkel on see silma jäänud, sest meie kauateeninud tavaline varrekas on otsad andnud. Meie koer ajab retsil karvu ja no jummel küll, ei jaksa pepu püsti ja käsitsi lapiga iga jumala päev põrandaid pesta. Vaatasin, et tagasiside on väga hea, aga ehk on keegi, kes viitsib oma kogemust jagada.

Kui keegi ei viitsi lingile vajutada, siis see varstolmukas näeb välja selline. Kiidetakse just loomaomanikele seda.

Koristusteemale veel mõtteainet – kui kellegi kodu on korrast ära ja räpane, siis esimene inimene, kellele mõeldakse on ikka naine. Oh, see on ikka räpane ja lohakas, mees tavaliselt jäetakse välja. Olenemata siis sellest, kas kodus koristab naine või mees või ainult mees või naine. On ju nii?

Kokkamine. Kelle hingele see töö peaks jääma? Mina olen üles kasvanud nii, et köögikata on ema. Isale ei meeldi süüa teha ja ta ei oska ka. Mäletan ühte jube naljakat seika, kus anusin ema, et teee pliiiiiiiis mannaputru, no selline isu on. Emps ei viitsinud ja ütles, et küll te isaga hakkama saate. 😀 Kahekesi lollid nagu lauajalad ja kõrvetasime selle manna üldse potti ära. Ema naeris ja tuli tegi mulle lõppude lõpuks selle kauaoodatud mannapudru valmis. Leian, et kui mehele ei meeldi süüa teha, siis miks ma peaks teda sundima seda tegema. Seletage mulle see palun ära. See on täiega IN, kui mees süüa teeb ja hästi. Mu üks peikadest oskas megahästi süüa teha ja see oli ikka äärmiselt lahe, et saime koos süüa teha ja kokata. Küll aga Trussile see ei meeldi. Hädapärast teeb pelmeene jms, aga see on ka kõik. Kuna mulle sellised ”gurmeetoidud” väga ei meeldi, siis ma pigem eelistan ise süüa teha. Aa, btw, paar aastat tagasi hakkas omale kalapulki tegema ja kõrvetas need ahjus ära. Siis naeris, et perse, ma ei oska enam kalapulkigi teha.

Oskavad teie mehed süüa teha? Või teevad näiteks ainult mingeid konkreetseid asju, mis neil hästi välja tulevad?

Pesu pesemine / triikimine. No meil on nii, et pesumasina nuppe käristan mina, aga pesu paneme kuivama mõlemad. Pesu tavaliselt, aga mitte alati, sorteerin mina ja panen valmis kappide jaoks. Mulle täitsa sobib selline pesu-kraami-jaotus. Triigin peres ainult mina, sest varem pole Andrus üldse riideid triikinud ja ta ei näe vajadust. Ma ikka teda kortsus triiksärgiga toast välja ei laseks. Ma päris voodipesu ei triigi nagu mu emps, aga muid asju küll, kui riided kortsus on, eriti jälgin Andruse asju, sest tema käib klientidega kohtumas ja peab ilus ja viks välja nägema. Järjekordselt ju läheb kivi naise kapsaaeda, kui mees rääbakana kuskil ringi käib. Ma olen päris mitmeid paare kohanud, kus naine särab nagu kuldkana, sitsid-satsid igalpool ja mees on nagu hall hiireke oma kortusus triiksärgi ja viikimata pükstega, rääkimata sellest, et kingad on juba 5 hooaega vanad ja näevad välja nagu rohkem nagu ärakulunud viisud.

Sama on ka lastega. Väga lähedane inimene tegi märkuse meie jutuajamise käigus, et päris kurb on vaadata, kuidas väikelastega arsti juurde tullakse. Räpased, mustad ja kasimata. Minu meelest see näitab ikka väga selgelt, kust tullakse ja milline olukord valitseb kodus. Jah, on erandeid, et laps kakab püksi, oksendab ennast täis ja mida iganes veel, aga erand kinnitabki reeglit. Mina näiteks sain tihti kommentaare nii oma ema kui ka Andruse ema käest, et JÄLLE ma vahetan Kentsul riideid. Kuna ma ise ei taha käia isegi kodus plekiliste riietega, siis miks ma peaks laskma oma lapsel plekkidega ringi käia. Mulle meeldib, kui laps näeb puhas ja kasitud välja nagu ma isegi. Mitte mingi slummis elav räpane gängster, kes pole hambaharja teab kui kaua näinud. Pealegi, pesumasin töötab, katki pole läinud, pole ju raske neid titeriideid pesta väga.

Koeraga väljaskäimine. Kui Kents oli pisi, siis Poiska oli rohkem Andruse pärusmaa. Kuna mina toibusin keisrist ja olin niisama invaliid ja lisaks siis tuli pojaga kodus olla. Nüüd on vaikselt nii läinud, et hommikuti käin mina koeraga õues, sest ma ise tahan oma pead tuulutada, õhtupoole käime koos jalutamas ja tõenäoliselt enne ööund käib Truss uuesti Poiskaga väljas. Söögipoolise pakkumine on rohkem minu teema, kuna hommikul annan nkn Kennetile süüa ja siis kohe Poisile ka. Andrus saab veel niisama uneleda ja vedeleda. Samahästi muidugi võiks ka Truss koerale süüa anda, see pole meil kuidagi jaotatud tegevus, lihtsalt ma olen juba püsti ja teen seda. That’s it.

Prügi väljaviimine. Kuidagi on nii juhtunud, et prügioperaator on Andrus. Loomulikult, kui mina olen kuhugi minemas ja prügikast vajab tühjendamist, siis lähen mina, aga enamus aja tegeleb sellega siiski Truss. Ei tea, miks selline tööjaotus on toimunud. Kindlasti mitte tahtlikult, et ”Sina nüüd kontrollid prügikasti olukorda” 😀

Rääkides ainult Andrusele ”usaldatud” töödest veel, siis terrass on tema pärusmaa. Tema kastab oma elupuid seal ja hoiab seda korras. Võtab diivanipadjad vihma eest peitu jne. Lisaks muretseb selliste asjade eest, kui midagi katki peaks minema. Ala läppar kukub kogemata betoonist põrandale ja mina nutan ja olen õnnetu. Andrus otsib lahenduse. Telefonide parandamine jms. Kõik, mis seotud autodega. Hooldused ja minu väikesed kõksud. 😀 Tema valutab pead nende pärast ja klaarib selle pa*a ära. Meile selline toimkond ja koostöö istub hästi. Oleme suutnud varsti juba kuus aastat niimoodi majandada ja tundub, et tuleb hästi välja. Kodu on korras, tehnika terve, nõud ei vedele kraanikausis, vaid igaüks oskab neid nõudekasse panna ja sealt välja võtta. Laps on mõlema vanemaga Sina peal jne.

Riiete ostmine, see läks ka veel meelest.. Kennet on puhtalt minu teema. Pean silmas siis riiete ostmist ja kõige muuga varustamist. Mulle üldiselt meeldib see ka, et see selline minu vastutusala on. Kunagi varem oli nii, et käisime koos poodlemas, siis vahepeal oli nii, et kui ma kuskil kolasin ja leidsin midagi ägedat, siis saatsin Trussile pildi, talle meeldis, tuli proovis ja ta ostsis ära. Nüüd käime jälle koos kolamas, sest üksinda lapsega ei viitsi poodidesse maadlema minna ilmselgelt. Ja noh, nüüd on tekkinud selline seis, et kõik asjad on olemas. Ma ei ole ikka päris ammu endale midagi ostnud, sest lihtsalt pole vajadust. Suvel pulma minnes ostsin kleidi, see oli ka kõik. Tavaliselt laristan poodlemisega siis, kui oleme kuskil reisil, sest siis tean, et keegi teine ei saa samasugust asja Eestist osta. Kentsule muidugi ostan kogu aeg midagi. Riided ju jäävad kiiresti väikeseks ja garderoob seetõttu pidevat uuenduskuuri 🙂

Pere rahakott. Ma ei räägi siinkohal summadest vms, lihtsalt jaotusest. Algusest peale olen seda meelt, et ei pea ainult mees välja tegema ja naine kuskil lilleõiena õitsema. Ma käin ju samamoodi tööl ja teenin raha. Mille pagana pärast peab ainult mees kõige eest maksma? See on debiilne ja iganenud arvamus. Palju seksikam on, kui naine ütleb, et ”Ou, ma teen täna ise välja”. Kui suhtesse astusime, siis mängisime kohe avatud kaartidega, ei ole nii, et SEE SIIN ON MINU RAHA JA SEE SIIN ON SINU RAHA. Halloo, meil on ju leivad ühes kapis. Miks peab mees ainult autosse kütust ostma, kui naispool ka autot kasutab ja poekraami eest maksma, kuigi sööme ju mõlemad ning siiajuurde siis ka kõik väljassöömised kinni taguma. Meil on nii, et kui ikka raha ostsas on, siis on PEREL raha otsas, mitte mul eraldi või Trussil eraldi. Toon näite. Andrus võitis siin pokkeris 300 euri, siis see pole ainult tema võit, vaid meie mõlema võit. Küll aga mõtlen alati, et kui ta midagi võidab, siis tahaks, et ta ennast millegagi premeeriks. Ostaks endale midagi ilusat vms, sest ta on selle ära teeninud.

Siinkohal ei heida ette kellelegi midagi. Eriti nendele meestele, kes ise peres kõik asjad kinni maksavad. Kommunaalid, kütuse, eluasemelaenu, toidukorvid. Siis ma mõistangi, et ei peagi oma rahaasju naisega jagama, kui naine teenib ka raha ja see kulub tal ainult sõbrannadega väljas söömise peale ja kallite gucci-mucci asjade peale. Ühtegi senti koduseinte vahele ei investeerita.

Kolmas variant on see, et kogu pere rahakott on ühe inimese käes. Võin näite kohe oma emast ja isast tuua. Kogu rahamajandus on ema käes ja seda u 25 aastat. Algas see sellest, et isa ei osanud raha hoida ja kulutas pere raha ühele pahele. Ema korjas kogu kaardimajanduse omale ja nii on see ka jäänud ja nad saavad väga hästi hakkama. See on isegi armas, kui isa viskab nalja: ”Ouu, emps, homme on naistepäev, viska 30 eurtsi, ostan lilled sulle või tahad sa ise omale lilli poest osta, lihtsalt pane minu nimi alla kirja”. See on vahva ja suhet värskendav. Selliseid naljakad seiku on veel, mida saab muiates meenutada.

Igale ühele oma nagu armastatakse öelda. Kõik me oleme erinevad ja meile meeldivad ka erinevad elukorraldused ja tööjaotused peredes. Põhiasi on ikka see, et asi toimiks ja kõik oleksid peres rõõmsad ja rahul. Eks? Kui kellelgi tekkis mõtteid minu postituse osas, sheerige. Oleks põnev lugeda.

Musid-kallid ja olge vahvad! Täna on juba päike väljas!

10 COMMENTS

  1. See on alati nii huvitav teema sest väga paljude sõprade peres on nii et naine on koristaja ja köögikata ja mees teeb niiöelda tugevamaid kodutöid ja maksab asjade eest. Meil on tavalisest üsna erinev elukorraldus. Süüa teeme suht võrdselt mõlemad ja tihtipeale kokkamegi koos, minu elukaaslasel tuleb see superhästi välja. Koristame ka mõlemad, tema tavaliselt võtab tolmu ja küürib just vannituba ja vetsu😃😃 sest ta on selles põhjalikum ja korralikum ja kui ta tahab siis ta üleüldse koristab mega korralikult ja võtab igaltpoolt tolmu. Aga põrandapesu on ainult minu teema. Ja tavaliselt on nii et mees paneb kodus mööblit kokku ja remondib aga meil mitte. Me paneme alati kõik asjad koos kokku ja tassime koos ka mööblit kui vaja. Me funktsioneerime koos kõige paremini ja koostöö on meil hea. Rahaasjad on pigem nii et mina maksan kõik arved ja laenud sest muidu need jääks lihtsalt maksmata kuna elukaaslasel ei ole selline asi meeles 😃 samas tema maksab poes jne, on ikkagi ära jaotatud ja rahakott on lõpuks meil ühine. Kuigi mulle meeldib teadmine, et kui vaja siis saaksin ka üksinda hakkama rahaasjadega. Ma ei taha sõltuda kellestki ja olen ikkagi iseseiseva loomuga naine. Aga võikski vist nendest teemadest lõputult rääkida sest ma ei ole näinud ühtegi pere, kellel oleks asjad samamoodi nagu meil😃

    • ahahahaha! Appi, kui lahe!
      See koos kokkamine on äge. Teinekord olen isegi veidi kade, aga midagi pole teha. Ma ei taha sundida kaaslast süüa tegema, kui see talle ei meeldi ja ise ka ei viitsi ainult pelmeene ja makarone suitsuvorstiga süüa :D:D hihi

      No näed, on ikkagi olemas sellised mehed. Pull! Ma arvasin, et selliseid mehi pole olemas, kes viitsivad vannituba korras hoida, sest see on parajalt tüütu tegevus.

      Äge, et teil niimoodi asjad toimivad. Kõige tähtsam ongi vist see, et asjaosalised rahul oleks.

      Ja selles osas olen ka nõus, et naine peab olema iseseisev. Ma olen alati elanud sedamoodi, et kui peaksime laiali minema, mida muidugi ei juhtu, aga siiski – ma tean, et ma saan ise hakkama ja suudaksin ennast ja oma poega ja koera ise üleval pidada, kui selleks tekib vajadus. Ma ka ei mõista neid naisi, kes kruiisivad mehe kulul ja kui laiali minnakse, siis kolitakse emme-issi juurde, sest siis on ju vesi ahjus ja tuleks hakata töökohta vaatama. Aga eks igale ühele oma.

  2. 7a jooksul on paar üksikut korda, kui mees koristamisel abiks on, seda ka ehk ainult tv aluselt tolmu votmisega 😀 teen koik ise, pn lihtsam 😀 pesen noud, 95% ajast teen toidu, panen pesu masinasse, kuivama ja kappi. Käime molemad tööl ja vahel ajab ikka närvi küll, kui tal vaba päev ja mina tööl, koju tulles koik tegemata ja peale tööd peab hakkama seda koike veel ise tegema 😀 +riided vedelevad ka kus juhtub 😂😂 aga ei kurda, harjunud

  3. Koristan mina, pesu panen masinasse mina ja kuivama ja kokku samuti, siis kui mehel vaja siis oma triiksärgid/ viigipüksid enamasti triigib ise..
    Süüa enamasti teen mina, aga mehel tuleb see ka väga hästi välja, mingid kindlad toidud teeb vahel tema.. aga mida mees alati teeb on kala.. mul nagu kalaga ei klapi😂😂
    Meil on samuti nö ühine rahakott.. meie raha.. aga hetkel on olen lapsehoolduspuhkusel ja 1,5 a läbi ja raha ühe lapse kohta nagu väga ei tule noh.. siis pean küll oma toimetuste jaoks mehelt raha küsima.. kuigi oleme kaua koos olnud ja meil on laps, siis mulle see küsimise tunne ei meeldi.. nagu elaksin tema raha peal.. kuigi me ütleme et see meie raha.. aga mul nõme..
    Mees alati ütleb, et c’mon sa (mina siis) ostad alati lapsele vajalikud asjad ja need maksavad ju kõvasti raha ja ongi loogiline et küsin talt ka.
    Söömas maksab alati mees, kuigi mul on alati rahakott kaasas ja olen valmis ise maksma.. aga olen ka ise välja teinud paar korda, kui mees rahakoti maha jättis-ta tundis end mega halvasti ja teenindaja ees lausa piinlikult..
    Aga näiteks suhtealguses toidupoes soovisin ma alati ise maksta, vahel harva sain ka aga enamasti tõstis mees asjad kokku meil ja maksis.. hiljem ta ütles, et tegelt talle meeldis, et ma pakkusin välja et soovin ise maksta.
    Aga minu peres oli samamoodi nii, et ema käes rahakott.. ja mulle kõrvaltvaatajana see pigem ei meeldinud..

    Aga muidu see koristamisteema.. ma olen ise olnud suurtes majades ja mõnes korteris koristaja või noh pakkunud seda teenust kui on vajadust olnud..
    selline sait nagu pere24.ee, seal peaks olema ka lapsehoidmisteenuse pakkujaid..

    • No ma ei kujutaks ette seda, et mu mees ise triigib. Ta kunagi eelmise naisega kasutas seda asja, et võttis särgi pesust välja ja siis pani riidepuule kuivama. Ütles, et päris sirge sai. Olen ise ka proovinud seda taktikat, aga no triigitud triiksärk on ikka midagi muud, kui pesumasinast tulnud ja riidepuu peale kuivama pandud kortus särk. 😀

      See on issanda õnnistus, kui mees süüa teha oskab! Aga pole viga, mu oma tellib siis midagi head mulle. Leian, et kui inimesele süüa teha ei meeldi, siis sundida pole mõtet. Armastus käib ju kõhu kaudu ja vihaga tehtud toit on oma energeetilise väärtusega veidi kehvem.

      Siinkohal olen nõus su kaaslasega. Kui juba laps on, siis on ka pere ja koos majandamine. Mu meelest ei ole see imelik, et küsid, kui on vaja. Nii see elu käib ühises peres 😛 nii et don’t põe 😛

      Oi, eriti lahe, ma ei teadnudki. Lähen viskan sellele saidile kohe silma peale. Tuleb kindlasti kasuks 😛

  4. Väga hea postitus. Aga.. Mina olen 23 aastane ja köögis pliidi taga loll nagu lauajalg. Mulle ei meeldi söögi tegemine ja ma ei oska ning ei ole vist tahtmist ka õppida. Mida sellises situatsioonis teha? Kutt on endine kokk, koos veel ei ela ning tundub et tema jaoks pole minu oskamatus probleem. Kas peaksin end halvasti tundma et ei ole köögikata? Sest Täna päeval oskavad kõik igasuguseid fit life hõrgutisi teha et pildid panevad suu nurgast tilkuma 😀 Vahest vihastan küll kui isegi omleti tegemine välja ei tule. Ema pole mul ka suurem asi kokk olnud aga söönuks oleme saanud 🙂

    • 😀 HAHAHHA nii hea kommentaar. Kuule, mul on väga hea sõbranna, kellele ei meeldi söögitegemine JA JUHUSLIKULT tal on kutt, kes paberitega kokk. Minu meelest ideaalne kooslus. Ära põe, see on ok, kui ei meeldi ja tahtmist pole. Inimesed ongi erinevad. Ja tead, kui tulevad lapsed, siis on aega süüa teha küll seal pliidi taga. Seniks aga naudi elu ja las mees vuhiseb mööda kööki ringi ja teeb süüa.

      Ma ei oska fit life hõrgutisi teha. 😀 mulle meeldib kodune toit, mitte see ”jubemaitsvanatunduvINSTAGRAMITOIT”. 😀 ahjupraad, hakklihakaste, kapsarullid jne. 😀

      Tead, see võib ka põhjus olla – nt minu ema on ELUAEG köögikata olnud, kõik naabrilapsed ära toitnud ja jumal teab, kelle veel. Ja tema kõrvalt on ju lihtne õppida, kui keegi on eeskujuks ees. Sul seda polnud. Niiet jah, ma ei muretseks üldse. Eriti, kui sulle selline õnnistus kaela langes, et kutt oskab süüa teha. Naudi täiega! 😛

  5. Ma soovitan Sul osta hoopis robottolmuimeja. Meil ka koerakarvad ja lapse toidupuru igal pool, aga tänu robotile on üldpilt palju rohkem korras (oskan võrrelda, sest hiljuti käis see paranduses :D). Panen tavaliselt tööle, kui lapsega õue lähme ja vahel õhtuti mingit kindlat tsooni koristama. Nädalas korra teen tavalise tolmukaga põhjalikumalt kõik nurgad jms, aga mu ”alati-läikiva-koduga” sõbranna nt ei tee üldse tavalise tolmuimejaga enam 😀 meil koguneb lihtsalt millegi pärast ikkagi tolm nurkadesse, kust robot kätte ei saa.

    • Meil selle robotiga üks aga. Oleme mõelnud selle peale, aga meil korter läbi kahe korruse ja see robotikene kukub alla sealt teiselt korruselt ja lõppkokkuvõttes poleks sellest kasu, kuna peaksin ise kodus olema ja jälgima, mis asja ta täpselt seal teisekorrusel toimetab.
      Sellepärast oleme selle idee maha laitnud. + söögilaua all on toolid putras ja ma peaksin neid hakkama spetsiaalselt roboti jaoks kuhugi tõstma. Ostame selle Philipsi värgi ära ja vaatame, kui ei aita, siis ehk tuleb jälle robotihakatis uuesti päevakorda 😛

Vasta Liina Meow-le Cancel reply

Please enter your comment!
Please enter your name here