Kust leida hea mees? Mis on hea suhte saladus?

0
2686

Üks tuttav uuris minult siin ükspäev, et kust ta omale normaalse mehe saaks, et neid pole ju kuskilt võtta. 😀

Mõtlesin, et räägin ”meie loo” ära, kuna meil täitus täna Facebook’is 7 aastat sõprust Andrusega. Teate ju isegi neid FB natukene napakaid kokkuvõtteid.

Ühesõnaga, me kohtusime juba päris kaua aega tagasi tegelikult. See oli 2011 aasta novembrikuu, kui ma ei eksi.

See oli päris aktiive aeg minu elus.  Olin just 18 saanud ja sain ausal teel klubides ja pubides käia. Tol ajal oli mul selline mentaliteet, et annan kõigile korvi ja olen jube lahe omast arust(loe: ei otsi suhet). Olime siis oma sõbranna Liisaga parasjagu Shootersis juba pikemat aega tantsinud ja mehi ära ajanud, sest nii oli pop ja noortepärane käituda, kui kuskil rahva massi vahelt tuli Andrus välja. See oli reaalselt nagu filmist välja lõigatud stseen, selline kuldne sära veel ümber tema :D. Tal olid heledad lõhkised teksad ja üüüüüübercooooooolid pikasäärega pruunid saapad. *drools* Ülemist osa ei mäleta kahjuks. Mul oli selline mulje, et mingi välismaa näitleja tuleb sealt. No ja see kutt tuli minu juurde???!?!?!?!!!! Hallelujah. 😀 Ma ei mäleta, kui kaua me seal tantsisime, aga väga kaua siiski. Mäletan, et tema hea sõber Alar oli ka veel kaasas ja nii me neljakesi aega veetsime seal Shootersis. Kurb, et Shooters nüüd kinni on. Seal olid ikka ultra lahedad peod, aga eks igal asjal on oma eluiga. Poistel oli rubla otsas ja neil oli jube piinlik, et me neile välja teeme, see oli ikka nii naljakas. Andrus muudkui seletas, et talle pole ükski naine välja teinud, et on alles piinlik lugu. 😀 Järka või ülejärka päev oli jälle hea põhjus välja kutsuda, et nüüd on tema kord välja teha mulle. Käisime pitsat söömas. Tore oli.

No ja mis siis edasi sai? Juhtus see, et mul kadus see ”crush” ära jube kiiresti. Mul oli enamus noormeestega nii, kes olid täiesti ideaalsed inimesed, kuid lihtsalt nagu tina tuhka, pole enam seda esialgset sära. Usun, et selliseid naisi on veel. Oled sama tundnud? Suhtlus jäi üürikeseks, kuna kirjutasin Andrusele kirja, et ma olen liiga vaimne inimene tema jaoks ja tema on liiga ”yolo” minu jaoks. Tol ajal mediteerisin väga palju ja mulle tundus, et ma ei jaksa enam pidu panna. Tegelikkuses ma ei teadnud ise ka, mida ma tahan või olen, aga see oli idekas vabandus, mida ettekäändeks tuua, et suhtlemine ära lõpetada. Naljakal kombel kirja lõpus mainisin, et võib-olla kunagi suhtleb veel, kui Tallinna kolin vms. See oli ka niisama suusoojaks. Muig.

Vahepeal me ei suhelnudki päris pikalt, 2+ aastat. Mina olin suhtes ja Andrus oli oma kaaslasega uuesti kokku hakanud. Elasime oma elu edasi. Küll aga kuulsin hiljem, et ta ikka aeg-ajalt käis mu pilte salaja vaatamas. 😀 Talle ikka ei andnud rahu, et mingi väike blond tsikk niimoodi korvi andis. Nagu ta ise ütleb, et see käis kõvasti tema ego pihta. Ta ütles, et oleks võinud vähemalt ära bängida(sorri väljenduse eest), siis oleks linnukese kirja saanud, aga vot ei.

Olin just eelmine päev oma eelmise suhte ära lõpetanud, kui Andrus mind mõnitama tuli, et kuidas mulle jalka mäng meeldis. Väga ei meeldinud. Mu lempar meeskond sai kenasti lutti. Jäime jutustama ja mõtlesime, et oleks tore üle pika aja üksteist näha. Mul oli mingi loengupaus 30 mintsa, käisime kiirelt McDonald’sis juustuburksi söömas. Põgus kohtumine ja mul oli siiralt hea meel teda, kui oma vana tuttavat, näha. See oli lihtsalt üks tore kohtumine, ei midagi muud.

Jäime kuidagi Facebook’is lobisema ja tundus, et võiks uuesti näha. Parasjagu käis just jalka Meistrite Liiga, kui ma ei eksi, ja Truss kutsus mind seda vaatama. Kari poisse nende Luha korteris ja mina – veidi kriipster oli, aga samas suva, olen eluaeg poistekarjas olnud. Pealegi, mulle meeldis jalksi vahtida, ei teinud seda vastu tahtmist. Peale vutti viskasime poisid koju siis jäime jutustama autosse mingi sajaks aastaks. Kell oli vist viis hommikul äkki 😉

Andrus ei teinud ise mitte üht liigutust oma algatusel, kuna ei tahtnud uut kirja uute kuupäevadega saada. Otsustasime mingi aeg, võiks nüüd ”käima” hakata. 😀 Olin enamus ajast Luhas, sniikisin hommikul vara koju tagasi. Mingi hetk juhtus vastupidine – veetsime kogu oma aja minu juures, kuniks ema kamandas Andruse võtmeid tegema minu teadmata. No ja nii me olimegi ca 10 kuud minu vanemate kodus, kuniks Komeedi korteri leidsime.

Ma mäletan seda hetke, kui meil sai aasta täis ja me voodis lebotasime ja mõtlesime, et ebareaalne ikka, kes oleks võinud seda kunagi arvata või mõelda, et meist paar saab ja me juba aastakene koos. Poleks seda uneski ette näha osanud. Ja siin me oleme praegu – 7+ aastat tutvusest, kevadel saab 5 aastat koos oldud, oleme kihlatud, meil on nii lahe ja vahepeal liiga asjalikuks(nali) kasvanud pisipoja, regame varsti abielu ära ja elame niisama elu lõpuni õnnelikult edasi.

Natukene ka teist juttu. Miks ühed lähevad lahku aga teised jäävad püsima?

Minu meelest kõikides suhetes ikkagi mingisugused põhitõed, mis viivad suhet edasi ja hoiavad särtsu sees seal. Mul oli enne Andrust ka suhteid, kuid ometi need ei jäänud püsima. Eks ma tean põhjust ka, põhjus oli minus endas loomulikult. Liiga intensiivne, iseteadlik, hoolimatu, liiga konkreetne ja võisin väga halvasti öelda, kamandaja, ükskõikne. Teisisõnu enamus eelmisi noormehi olid minu jaoks liiga hea südamega. Mul kohati käis pinda, et ma alati oma tahtmise sain. Andrus on reaalselt esimene mees, kes pani mul suu kinni, kohati isegi liiga karmilt. Ta ei lase ikka üldse pähe istuda, sest ta on veel konkreetsem vend kui ma. Ema naeris, et ma Andrusega ikka puhta pehmoks ära läinud. Andrus siin ja Andrus seal, kus see tavapärane po*uist ja ”ma vallutan maailma suhtumine” kadunud on. 😀 Aga noh, elu muudab, vanus muudab, kogemused muudavad, kellega suhtled, see muudab. See, kes ma olin 15-19, on täiesti teine inimene võrreldes praeguse minuga. Minu õnneks on kõik paremuse poole liikunud, ma tegin ikka päris palju haiget inimestele. Kole mõelda, aga ma ei saa tehtut tagasi ka võtta. Eriti just need noormehed, kes kuidagi Tartu aegadega seotud.

Niisiis…

Ma pole mingi suhteekspert, aga mõnes asjas olen ma kindel, kuidas toimib eluterve suhe.

  1. SUHTLEMINE

Kui palju näen ma kõrvaltvaatajana neid suhteid, kus inimesed lihtsalt ei räägi omavahel. Ei sellest, mis neile meeldib ega ka sellest, mis neile ei meeldi. Saan aru, et ühed on introverdid ja teised mitte, aga suhte hea tuleviku nimel tuleks ennast varem või hiljem avada, ainult oma partnerile, sellest piisaks. Mu eelmises suhtes oli ka see viga, et me tegelikult ei suhelnud oma vahel hingetasandil. Ei siis nendel teemadel, millest just lõigu alguses juttu tegin ega ka niisama. Toon näite: mind huvitavad kõik paranormaalsed nähtused, anomaaliad, universumiga seotud küsimused, ufod, teised eksisteerivad eluvormid kusagil mujal… tahtsin rääkida ja arutleda nendel teemadel, aga tema naeris mind välja. Sisimas ma solvusin hingepõhjani. Andrusega võin ma jumal teab, mida rääkida ja ta ei arvusta minu mõtteid, vaid mõtleb kaasa usinasti ja annab omapoolse kommentaari ning selle tulemusena tekib meil väga tore arutelu.

2. AUSUS ja AUSTUS

Panin need kaks sõna kokku, sest kui Sa oma teisele poolele valetad või jätad asju ütlema, teades, et Sa tegelikult peaksid talle rääkima, ei austa Sa oma kaaslast. Sa pole aus = Sa ei austa oma kallimat. Mina näiteks ei suuda midagi enda teada hoida, kui olen mingi jamaga hakkama saanud või midagi muud korda saatnud, mis Andrusele ei meeldiks. See näriks mind seespidiselt surnuks lihtsaks. Truss saaks aru, et midagi on valesti ja midagi painab mind. Andrus on siinkohal one of a kind ja seda pole ma ise öelnud, vaid teised on seda maininud, kui väga Truss mind austab ja kui faking aus ta minuga alati on. Ma olen selle üle lihtsalt nii tänulik, sest tean suhteid, kus need asjad logisevad ikka päris kõvasti, aga pole minu asi kommenteerida teiste paarikeste elu.

3. TUNNISTA OMA VIGU JA PALU VABANDUST

Naistel on paraku komme end ”ohvriks” tuua. Võite mulle öelda mida iganes, aga see on tõsi. Kui pole kommet, siis on see oskus kõigil olemas, igaks juhuks. Esimene aasta meie elus oli kõige tormilisem, ütleme siis nii. Ega ma ei tahtnud ju süüd omaks võtta, aga Andrus ei jätnud jonni. Mina läksin voodisse mossitama ja ta tuli mind ikka torkima, et kas ma päriselt ka arvan, et mul on õigus. Nii kaua keberniitas mu ajusid, kuni ma oma kookonist välja tulin, seedisin olukorda ja vabandasin tema ees. Ta läks mõnikord isegi liiale sellega, et küsis kogu aeg, kas ma ikka sain asjast aru. See õnneks kadus kiiresti, kui korra mainisin, et kui ma ikka vabandan, siis südamega.

Ahjaa, sellest ma ka aru ei saa, et juba väiksemategi probleemide korral tahetakse lahku minna.. Mäh? Kui Sa ikka juba mõtled selle peale sügaval südames, siis on midagi vist mäda. Lahedamata tülisid pole olemas(peaaegu – mina vist petmist ei suudaks andestada), lihtsalt inimesed peavad ise tahtma muutuda ja oma käitumist parandada, siis on ka suhtel tulevikku. Pole mõtet anda lubadusi, mida tegelikult täita ei suudeta.

4. ÄRA TEKITA DRAAMAT

Mis värk sellega on? Suhtesse minnakse ju sellepärast, et kahekesi on lihtsam, toredam, lõbusam, vahvam, rõõmsam, põnevam, helgem. Saab oma argipäevamuresid ja -rõõme jagada jne. Mille pagana pärast siis igast tühjast tähjast kinni hakata ja probleem sellest välja mõelda? Ära tee kärbsest elevanti. Ise jääd lolliks. Ma olen jäänud näiteks, ei hakka valetama. 😀 Kui Sa ei taha suhtes olla ja koos hästi hakkama saada, no raisk, tõmba oma kompsud kokku ja mine siit, kus kurat! Suhte eesmärk pole kakelda ilmselgelt. Eks kõigil tuleb seda ette, aga kui see ikka igapäevane on, siis ma ei teagi kohe…

5. USALDUS

Võin julgelt väita, et Andrus on see inimene, keda ma usaldan kõige rohkem siin maamuna peal ja üks pereliikmest sõbranna kuulub ka nende hulka. Olen kuulnud ja näinud, kuidas suhetes on mingid usaldusprobleemid. Mul on selline mulje jäänud, et a) kas inimesele on mingid kompleksid, et ta oma partnerit ei usalda b) partner on andnud põhjust, et teda mitte usaldada. Ma ei kontrolli (lihtsalt niisama) ju oma mehe nutiseadmeid ega ka midagi muud, selleks peab ju mingi hirm või põhjus olema. Või Sa lihtsalt oled debiilikust kontrollifriik(siis on mul su partnerist lihtsalt kahju).

Minu meelest armukadedus näitab ka seda, et inimestel on usaldusprobleemid. No miks ma peaksin olema armukade, kui mu kaaslane käitub nagu normaalne inimene ja pole mulle kunagi põhjust andnud, et armukade olla.

6. KIRG

Ma ei oskagi suurt midagi selle kohta öelda. Kirg tapab rutiini ja see hoiab suhet erksana.

Kindlasti on veel punkte, millele tuleks tähelepanu pöörata ja mis on suhtes olulised. Minu jaoks on lihtsalt need kuus punkti hädavajalikud, et suhe edukalt toimiks.

Oskab äkki keegi oma kogemustest rääkida? Midagi olulist ära mainida, mis mul ütlemata jäi?

Olge mõnusad ja ma püüan see aasta hoolsamini midagi kirjutada siia, endal ka tore lugeda kunagi hiljem.

 

 

 

 

 

 

SHARE
Previous articleKuidas meil läheb? 2018? 2019?
Next article#2ravihka #vihkayksi
Liina. Certified freelance make-up & SFX artist based in Tallinn, Estonia. Hobby photographer ✖️ Fashion lover ✖️travel blogger ✖️ Addicted to reading ✖️ nature junkie ✖️mommy ✖️and.. living life to the fullest.

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here