Aga kuidas Sina tarbid?

12
717

Minu üheks uusaastalubaduseks oli see, et püüan teadlikumalt tarbida, asju taaskasutada ja prügi paremini sorteerida. Panen siia kirja, kuidas meie pere tarbib, kuidas hoiab loodust kokku ja mainin ära ka kohad, kus on veel arenguruumi.

1. Muutus algab väikestest asjadest – riidest poekott on mul alati autos olemas ja teinekord, kui siiski ununevad mu poekotid koju, siis ostan alati paberkoti, mitte kilekoti. Selle pildiloleva sinise võrgu, millesse nüüd puuvilju sisse panen, kui selleks vajadus poes tekib, sain Hawaiilt, Kenneti liivakastimänguasjad olid seal sees. Nüüd kasutan seda puuviljakotina. Mul on sellega seoses üks küsimus, no milleks peab seda paberist hinnasilti kuhugi kleepima… see võiks vabalt kuidagi elektrooniliselt lahendatud olla. Näiteks, jube lihtne oleks ju puldiga läbi piiksutada, kui ekraanile hind ilmuks seal kaalu juures.

Btw, Hawaiil olles pani see tarbimisvärk kenasti kukalt kratsima. Seal jagati ikka söögi ette ja söögi peale kilekotte poes, pakkisid veel ise toidukraami ära ka. Tihtipeale pidime kiiruga hõikame, et me ei soovi kilekotti ega midagi – saime kõik asjad vankrikorvi visata.

Mu lemmik on see FRUUTI poekott, seal on küljetasku ka olemas – nii mõnus, saab väikesed asjad küljetasku pista. Teised kaks olen 1,5EUR eest ostnud Pepco’st.
No vaadake seda inetut kleebist seal hurmaa peal. Mõttetu ju?

2. Me ei joo pudelivett. Meil on aegade algusest saati Saku Läte vesi kodus. Üks põhjus oli see, et Andrusele meeldib gaasiline vesi, teine aga see, et me lihtsalt ei jaksanud seda veekogust koju kokku osta. Jube pudelimajandus valitses kodus. Lisaks on meil alati oma veepudel kaasas, et janu korral kohe juua saaks. Hea lihtne, paned kodus automaadist vee ja minekut.

3. Klaaspudelite ja -purkide taaskasutus. Kindlasti on võimalik pudeleid, millel taaskasutussilt peal, poodi viia ja raha tagasi saada, aga mina kogun pudeleid ja purke, et siis oma Türgi-emmele Riinale need viia, kus tema igasugu vahvat kraami purkidesse keedab/koob/küpsetab 😀

Näiteks neid FRUUTI pudeleid on mul juba kilekotitäis kokku kogutud. Nii armsad pudelid ja super suurusega, et sinna mõni joogitaoline asi sisse teha või mingi ise tehtud ketšup näiteks. You name it.
taaskasutatud purk, ise tehtud = täitsa hästi ju 😛

4. Riidest mähkmed. Investeering pole odav, alustame sellest. Ma olen ca 350 eurot nende peale kulutanud, küll aga ühekordsed pole ka teps mitte odav lõbu. Miinimum 50 eurot kuus läheb ikka ühekordsetele, kui neid kogu aeg kasutada. Selle eest saaks juba 2 riidest mähkut (oleneb ka firmast). Kokku on mul neid.. õõh, kuni 25 äkki v? Mul on praegu ühed pesus, ühed kuivavad ja ülejäänud Kentsu toas, kus poja tudub, ei hakka segama minema.
Meie mingi aeg kasutasime, siis mingi aeg ei kasutanud, sest sellele sipelgale polnud võimalik mitte midagi muud jalga saada peale püksmähkmete. Nüüd olen jälle saanud mõnusasti reele ja Kennet jälle laseb neid jalga panna, ise oma telgis pikutades. Ööseks oleme kasutanud ühekordset ja reiside ajal olen ma ka piisavalt laisk, et neid mitte kasutada, aga kodus küll.
– Btw, neid on väga hea potitreenimiseks kasutada. Kuna neid saab taaskasutada, siis on kui on kuiv, paned tagasi jalga, kui ei, siis pessu. Mul ja Andrusel ikka mitu korda püksmähkmetega juhtunud see lugu, et teeme külje pealt katki ja oi oi, polegi püksis midagi aga enam katkiseid jalga panna ei saa ja puhas mähku prügikasti. Jube raiskamine, mis tekitab süümekaid.
– Kui välja jätta need nunnud mustrid, siis on need ka muidugi palju nahasõbralikumad, kui ühekordsed.
– Mina ise hakkasin kasutama neid siis, kui ta juba tahket väljaheidet tegi. No respekt neile ökotädidele, kes suudavad täitsa peebide jubedat vedelat haisvat paksu pesta. See pole mina kahjuks. 😀 Mul läheb juba praegu süda pahaks, kui mõtlen, et meil alates maikuust jälle ees see suur titemajandus ja püksi kakamine. 😀 Nii harjunud, et kiddo ikka enamjaolt paksu häda potti teeb.
– Pinda käib see, et pesurest peab kogu aeg väljas olema. Nagu mingi lõputupesupesemishull, aga no mis sa teed. Nii raha kokkuhoid kui ka looduse kokkuhoid on päris suur. Väärib seda vaeva. Toimetamist on kohekindlasti rohkem kui ühekordsetega, aga kui sa oled nkn kodune ema, siis midagi tapvat seal küll pole. Tahtmise ja laiskuse küsimus.

Kindlasti on mul juttu kokku võttes arenguruumi, aga parem midagi, kui mitte midagi. Mina olen sellise toimiva süsteemi enda jaoks leidnud ja hetkel sellega rahul. Abiks ikka 🙂

Kiddo ärkas, sain nüüd mõned pildid teha 🙂 Kentsul käes fliisribad Baba Boo omad – lapse pepu ei jää märjaks ja filter kaka ja mähkme vahel. 🙂 Meil on Totsbotsi, Baba Boo omasid, AlvaBaby’sid, GroVia’sid ja mõni hiinakas ka, mis pole teps mitte halvemad teistest.
Totsbotsid kuivamas 🙂 Krõpsudega ja elumugavad, aga kui kiddo avastab, kuidas neid lahti saab, siis mõneks päevaks tuuga 😀 ja krõpsud kuluvad ka kiiremini kui trukid.
Meil olemas ka kaks veekindlat mähkukotti, aga sorri, see pahnutt on liiga rets, et seda ükskõik, kus hoida. Meil lähevad otsejoones pesumasinasse ja õhtul mähkud pessu.

5. Teadlikult soetan selliste firmade ilutooteid(kui vähegi võimalik, sest grimeerijana päris kõike ei saa ainult selle järgi valida), mis on nt VEGAN ja nad taaskasutavad pudeleid/topsikuid. Minu vaieldamatu lemmikfirma on HOIA, neil on õige mitu toodet, milleta ma literally elada ei suuda. Üks on nooredav näoseerum, teine sädelev kehavaht Golden Goddess, ja kolmas BALI koorija või SÄRAkoorija Überblingen. No ja lisaks suvel asendamatu päevitusõli! Mitu sõbrannat selle päevitusõliusku keeranud, kiidavad samamoodi nagu ma ise. Igatahes, need topsikud ja klaaspudelid saan kõik tagasi viia, nad puhastavad ja taaskasutavad neid uuesti. Super ju? Lisaks nad taaskasutavad kaste, millesse tooteid pakkida ja isegi see pehmendus, et tooted katki ei läheks, ON SÖÖDAV(ise maitsesin, Andrus vahtis lolli näoga, et mul ajud puhta ära küpsenud vahepeal) ja vägagi öko 😀

6. Riiete taaskasutus. Kunagi kooliajal käisin ma ainult kaltsukariietes ja kõik imestasid, kust ma mida ostnud olen. Siis kuidagi ei julgenud öelda, et kaltsukast ostetud, luuletasid mingit jura kokku. Nüüd naeran selle üle. Ma võin julgelt väita, et ma käisin väga stiilselt ja omapäraselt riided ja kõike tänu second hand poodidele. Narva eelis oli see ka, et venelaste maitse oli täiesti teistsugune ja kõik lahe kaup jäi alles. 😀 Siiamaani, kui Liisul Narvas külas käin, siis üks päev on KINDLALT kaltsukatiiru päev. Narvas on nii palju häid kaltsukaid. Toon näite: Sain nt ühe Max&Co Boutique kleidi, mille tavahind mingi 200-400 euri, ma sain 5 euriga ehk. Selliseid näiteid on veelgi.
Küll aga ei viitsi ma Tallinnas absull sekkarites käia, va Sarapuu kirbukas – seal olen ise müünud oma asju ja ka ise väga vahvaid leide oma kappi saanud!
Jätkame.. mõnes poes on soodukate ajal samad hinnad nagu teiseringipoodidel. Ja enam isegi soodukate ajal ei viitsi poodi minna, kui vajadust pole. Meie käitumisharjumus riiete ostmisel on ikka väga suure hüppe teinud. See oli päris hull, kui ma ise poes töötasin ja SELLISES POES, mis on mu mehe lemmikbränd. 😀 Loomulikult tal oli uuest kollektsioonist jälle midagi vaja, kui see poodi jõudis. Ma siiralt usun, et me olime Diesel’i pole kõige suuremad püsikliendid 😀
Nüüd ei osta me Eestis põhimõtteliselt mitte midagi (aga kui ostame, siis kindlasti mitte H&M’ist, vaid kvaliteetseid riideid, mille eluaeg on päris pikk), reisidelt ostame tavaliselt asju kokku. Mul oli ka Hawaii reisi jaoks väike list, mida kindlasti on vaja osta. Lastekraamiga on muidugi teine lugu. Kui ikka vajadus tekib, siis ostan ja teinekord ka siis, kui vajadust ei ole, aga mõtlen selle vajaduse juurde.
Teate ju ise, lapsevanemad, kuidas lastega asjad käivad… Poes.. meeltesegaduses.. on üks… nii ilus asi… ma ju pean selle ostma… mis sest, et tulin siia lastepoodi…….. ühte teist asja ostma… no jaa.. jääb ju teisele lapsele ka… ok, ma ostan. 😀

Tore näide veel taaskasutusest – Andrusele hüppas FB-s üks palve, kus üks pere, kus 6a ja 13a poiss, keda kasvatab töövõimetu ema ja on rahalistes raskustes. Et ehk oleks riided/süüa vms pakkuda. Algul pidime Andruse riided maha müüma, aga otsustasime, et see vanem poiss kindlasti palju rõõmsam nende asjadele üle kui meie selle paarikümne euro üle. Lisaks ostsime juurde purgisuppe, kuivaineid ja veidi ka maiustusi. Ma olen täielik hedonist ja mu päev läks tänu sellele heateole täiega korda. Thanks to my future hubby. 😀

6. Lapsele ise püreede valmistamine ja taaskasutatavate tuubide kasutamine. AliExpressist, aga väga lahe vidin, mida mulle üks tuus emps soovitas. Millest jutt käib? LINK ON SIIN
Väiksemale lapsele on muidugi kuubikusüsteem parem, aga suuremale ikka väga mõnna. Reisidel asendamatu see tuubifood. Pisad tuubi suhu vankris ja saad rõõmsalt edasi minna 😀 Ei hakka ju kardulat ja liha tänaval lapsele pakkuma. 😀

7. Viimase aja suur muutus – me oleme 90% loobunud oma kapslikohvimasinast. Kaks põhjust: Liisu tõi Kolumbiast nii faking head pätikohvi, et me ostsime kahetassikohvikannu ja hakkasime seda jooma. Nüüd naerame, et peaks mingi püsitellimuse Kolumbiast tegema, et me oma kohvi saaks 😀 Ja teine põhjus: ma lugesin, kui palju plastikut ja prügi tekitab see kapslimasin. Kuidagi jäi painama see. Ja nüüd ongi nii, et teeme kodus pätikohvi, kui hommikul samal ajal üleval olema, aga kui üksinda, ühte tassi soovime, siis kasutame kapslit, aga seda üliharva. LISAKS hoiame RETSILT raha kokku, üks pakk kapsleid on u 6 eurot. ja sees seal 16 tkki?

Kapslid olemas, aga kasutame harva 🙂 Pätikohvi palju parem, eriti Kolumbia kohvi!!

8. Mulle meeldis VÄGA KAUA VÄGA KUUMA DUŠI all lebotada. Nii kuuma, et nahk punane peale pesu. Nüüd oleme kindlasti oma veekasutust vähendanud thanks to Kennet, sest lapsega elades pead kõike umbes sada korda kiiremini tegema, sest äkki ta ärkab, äkki veel midagi.. 😀 Ja veel mis. PEETRIS ON VESI EBAREAALSELT KALLIS. 😀 Täitsa õudne ikka. Ma ei mäleta numbreid, aga äkki 2-3 kallim kui Tallinnas.

9. Loodust tahaks ka ju hoida – jälgmine mõlemad, et ostame asju, mis EI SISALDA PALMIÕLI. See pole lihtne ja teinekord läheb meelest, aga anname oma parima selles osas.

10. Vaikselt olen hakanud plastikmänguasju välja vahetama puidust mänguasjade vastu. Esiteks on puit on lapsesõbralikum ja teiseks peavad need palju kauem vastu. Ma ei hakka loetlema, mitu plastikautot oleme pidanud ära viskama. Puidust mänguasju aga 0. Ei autod ega ka midagi muud.

11. Külmkapi säilituskarbid klaasist, mitte plastikust. Plastik läheb haisema, eriti kui need nõudekas pesta, deformeeruvad ja jumal teab, mida veel. Klaasi on mõnus pesta ja kindlasti on nende kasutamine keskkonnasäästlikum ja kestavad ka kauem.

Kahju, et poed ei müü mune lahtisena ja paljud poed ei müü isegi ÖKO mune. Nt ma teadlikult eiran nr 3 algusnumbriga munakarpe, sest need on õrrekanad. Vasakulpool on üks plastpudel – sest ma lihtsalt ei suuda sellest Aura pärnaõie teejoogist loobuda, see on nii faking hea, ausalt ka.

12. Internetist toidu tellimine – vot siin on tekkinud mul kahetised tunded. Mingi aeg kasutasin ja päris palju mõtetut jura jääb ostmata, mida poes olles ostaks, eriti arvestades, et ma olen beebiootel ja isud tekivad/vahetuvad sama kiiresti kui eesti ilm otsustab end muuta. 😀 Andrus just eile ütles, et ou, su praegune kõht palju suurem kui Kentsuga ja Kennetiga oli ka kõht ikka päris suur. 😀 ÕÕHHH 😀

Üks suur miinus selle asja juures : jah, kütust hoian kokku ja emotsioonioste ei tee ka, aga see, kuidas need tooted tulevad: sada korda kile sees, lisaks veel kile sees ja siis veel kilekoti sees. Esimest korda pidin infarkti saama. Jääkambrisse mõeldud asjad olid nagu SAJA KILE SEES. Mul oli nagu WTF, milleks seda vaja on?

13. Prügi sorteerimine. Siinkohal vajan abi, meil on nagu selleks vajaminevad lahtrikesed olemas, aga ma ei tea, kuidas neid lahterdada. Patareisid kogume eraldi karpi ja viime kogumispunkti (ahh, te ei kujuta ettegi, kui palju patareisid lapsega kulub. Ma arvan, et me ei kulutanud 4 aastaga ka nii palju patareisid, kui nüüd ühe aastaga Kennetiga koos :D).

Pudelid kogume paberkotti, kui selleks vajadus tekib ja paber ja papp ka eraldi kohe prügikasti.

Aga… see olme ja pakendid vms. Panen pildi siia – praegu ühes kartulid ja teises majapidamisjura, tegelikult hea meelega sorteeriks. Andke nõu, kuidas mõistlikult jagada?

Siin on veel arenguruumi…

14. Ise teen süüa! Mulle on alati kokkamine meeldinud. Nii küpsetamine kui ka muidu söögi valmistamine. Kusti isegi kinkis mulle kunagi ülinumpsi väikese taignarulli kirjaga ”Väike pagar”, sest ma kogu aeg küpsetasin midagi ja majandasin köögis. Meganumps no 😀

Tervitused Kusti Laid 😛 Mul on see alles ja vist tuleb see Kentsule edasi pärandada, kui nüüd piparkooke ja asju tegema hakkame. 😛 hea pisike!

Ajas on muutunud see, et olen palju loovam toidutegemises ja üritan võimalikult palju asju ära kasutada ja ära süüa enne kui need toiduained pahaks lähevad. Tore on ka see, et lapse sünniga meie ellu, olen ise ka väga palju tervislikumalt toituma hakanud. Muidu oli ju see, et Andrus ei söö mitte midagi peale liha, makaronide ja kartuli, siis ma loobusin iseendale kokkamisest. Nüüd aga lapsega ei saa sellist erandit teha ja teengi tihti peale kaks toitu: endale ja Kentsule midagi tervislikku ning eraldi Andrusele tema jura. 😀

15. Ühistransport jms. Selle kohapealt oleme me peres patused, just sain omale päris enda auto ja mitte üks loodusefanatt ei räägi mind ümber. Lapsega on auto ikka hädavajalik. Ma ei kujutaks ette, et ma hakkaks siit Peetrist linna vankri ja ühistransportidega reisima. Ma olen liiiiiiga laisk inimene selleks. Nüüd on nii hea, saan ise oma aega planeerida ja ei sõltu Andrusest, kus tema parasjagu autoga minna tahab jne. Seega jah, selles osas me ei muutu kumbki ja loodust ei säästa. Ülikooli ajal sai piisavalt ühistransporti kasutatud ja gümnaasiumi ajal vapsee säästlikult autostopiga sõidetud. 😀

Vot nii. 🙂 Kui teil on häid ideid, kuidas oma käitumisharjumusi muuta või veel midagi toredad selle teemaga seoses kaasa rääkida, siis jätke blogisse kommentaar, ma hea meelega loeks ja mõtleks kaasa.

Päikest teile siia vihmasesse talve/kevadesse/sügisesse. 😀

12 COMMENTS

  1. Munad!
    Keskturult saab vabapidamise kana mune osta ja pealegi on need odavamad kui poes. Mul 1-2 munakarpi, sh vutimunakarpi alles jäetud ja nendega seal ma munashoppingul käingi 😁

    • Kaua kodukanamunad säilivad?

      Ma mõelnud selle ja siis mõtlen, et pekki need vist ei säili väga ja loobunud. Mul tegelikult oleks väga lihtne Keskturul käia, kuna emps elab seal 🙂 Ehk võtangi selle teemasse, sest neid õrrekaid ei taha kohe üldse osta, kui ökomune pole…

  2. Mina sorteerin prügi nii, et pakend kõige suuremas lahtris ja kahes väiksemas on olme ja biolagunevad jäätmed. Paberi ja papi jaoks on eraldi paberkott lisaks.. Kartuleid hoian eraldi väikses ämbris. Kartulid võivad ju olla ka mõnes muus köögikapis v külmkapis hoopis..

    Tekkis üks küsimus ka.. Et kas Sakuläte pole siis plastanumates?

    • Aitäh info eest, organiseerin ümber! Head ideed!

      Saku Läte on plastanumates küll, aga neid taaskasutatakse 🙂 nad tulevad toovad uued tünnid ja meie anname vanad tühjad asemele. Nemad puhastavad kasutatud tünnid ära ja panevad uue vee jälle sisse sinna – tünnid kogu aeg ringluses :)))

  3. Julgen soovitada taaslaetavaid patareisid ja vastav laadija.Säästab loodust ja raha. 😊
    Tunnen, et 2018 aasta suvest alates (pärast lapse saamist), soovin olla teadlikum tarbija.

    • Issand, mul isegi laadija olemas.. kuskil.

      aga see on ikka väga hea idee, see on kohutav, kui palju neid kulub. Teen selle triki küll lähitulevikus ära, sest see patareide kogus ületab igasuguse normipiiri 😀

      Mul vist sama teema – et peale lapse sündi kuidagi tuleb mõistus koju ja tahad parem inimene olla :))

  4. Olen täiesti patune pudeliveega. Alates rasedaks jäämisest ei läinud mul enam tilkagi kaevuvett alla (ei maitsenud juba enne, aga no jõin ikkagi). Ainult keedetult, aga kes seda sellistes kogustes keeta jõuab. Arvasin, et sünnituseni kestab see pull. Nope, beebi saab 5 kuuseks ja siiani tassib mees mulle vett (5l). Õudne. Õnneks saame lähikuudel veetrassiga liitumise, ehk seal parem vesi. Minu jaoks muidu oli alati müsteerium, et miks inimesed ometi poest joogivett koju ostavad..
    *
    Riidest mähkusid kasutan kuskil esimestest elunädalatest peale. Kuna ei varunud vastsündinu omasid piisavalt, siis olid hädaolukorraks ka ühekordsed. Paar pakki kulus ära. Vahepeal olid ainult riidekad, aga nüüd.. beebsu vihkab riidest mähkmeid. Hakkab karjuma ja viskab pulka, ühekordse laseb rahulikult jalga panna. Lisaks riidest mähkmega on tal veidi kehvem liigutada ja tegemist niigi vähe motiveeritud selliga. Aktiivset beebit vast ei takista nii väga. Ja ööseks pole head lahendust leidnud. Kas hiigelpambud (mida ei lase jalga panna – 30min õhtul mähkmega mässata ei ole okei!) või hommikuks külg märg. Seega hetkel järjest enam sirutan ühekordse järele, loodan et mööduv faas 🙂

    • 😀 😀 😀 nagu mu mees ütleb, rase on püha lehm nagu tallinna trammid – nendele on kõik lubatud ja peab andeks andma 😀
      seega jah, kõik chill.

      Mind ka see öösel hiigelpamp pepu alla panna ei tundunud õige valik, paar korda proovisin ja lasi läbi. Ma ka ikka päris hulluks ei lähe nende asjadega, eeskätt oluline, et lapsel hea olla. Sellegipoolest juba see, et kasvõi mingigi aeg riidest mähkud, on see loodusele hea 🙂 ja rahakotile ka ofc.

  5. Üks hea säästunipp on ka kodukeemia. Soovitan sügavalt kodumaist kodukeemia tootjat. Nende hinnad on väga sõbralikud ja nende tooted on väga head. Nad tõesti toimivad.Lisaks on loodussõbralikumad, kui poes saadav kaup.Ja kõige plussiks saab osta ka suuremates kogustes, etpidevalt ei pea ostma. Vaata Lauresi tooteid.Käsi südamel, nad toimivad!

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here